Suvikõrvits kasvab tihedal mitteronival taimel, mille saab ära tunda suurte, tumeroheliste hõbehallide soontega lehtede järgi..
Just nemad annavad viljadele nende jaoks nii ihaldusväärse varjundi ja peidavad sellega viljad suvise elaniku hajevil pilgu eest..
See tähendab, et ühel minutil on sul pisike suvikõrvits ja järgmisel hetkel on see lihtsalt hiiglaslik, kõvade seemnete ja koorega ning seetõttu mitte eriti meeldiva maitsega.
See on vastus küsimusele, miks tuleb suvikõrvitsat regulaarselt koristada – muidu lähevad need liiga suureks.
Toiduks kasutatavate puuviljade optimaalne läbimõõt on 10-12 sentimeetrit.
Kui soovid teha suvikõrvitsakonservi, on läbimõõt veelgi väiksem – 8 sentimeetrit.Sellist noort suvikõrvitsat ei pea keetmise ajal koorima, see eemaldatakse ainult ülekasvanud puuviljadest.
Lisaks noorte ja üleküpsenud suvikõrvitsate maitseerinevusele on regulaarne koristamine vajalik veel ühel põhjusel.
Suvikõrvitsate ebaühtlane kogumine põõsastelt aeglustab uute munasarjade teket, mis tähendab, et saak ei ole nii muljetavaldav.