Võime julgelt väita, et seenehooaeg on täies hoos..
Septembris saab vaikselt jahilt naasta puravike, kukeseente, meeseente, piimaseente, trompetite, rusula, safrani piimakübarate, puravike, puravike, puravike ja samblasaagiga..
Metsa minnes pidage meeles, et on mittesöödavaid seeni, mis maskeeruvad oma söödavateks kaaslasteks ja seda üsna edukalt.Eksimise vältimiseks pöörake tähelepanu mitmetele välistele märkidele, mis on söögiseentele iseloomulikud: neil on loomulik ja ühtlane värvus, nad ei muuda pärast lõikamist värvi ega varre ‘seelikut’.
Veebiväljaande BelNovosti ekspert, kokk Julia Arkhipova soovitab koguda keskmise suurusega seeni – väga noortele tuleks anda võimalus kasvada, samas kui ülekasvanud seentel on tõenäoliselt juba kedagi süüa – räägime muidugi putukatest.
Kuna kogutud seened riknevad üsna kiiresti, ärge lükake nende töötlemist hilisemaks – septembrikuu seened võivad olla suurepärane alus mitmekülgsete ja maitsvate roogade valmistamiseks.
Puravikke võib keeta ja seejärel pannil praadida – selle tulemusena saab õhtusöögiks serveerida ka rikkalikku seenepuljongit.
Neid võib serveerida ka kartuli, riisi, odra, pasta, koore, baklažaani ja lillkapsaga.
Sama võid teha ka kukeseentega neid praadides.Teise võimalusena kasutage neid kooresupi, krepisupi, quiche’i, frittata, pajaroa valmistamiseks või leiva küpsetamisel taignale lisamiseks.
Meeseentest valmistatakse sageli aromaatseid röstisid, piimaseened aga marineeritakse ja safranist piimakübaraid marineeritakse.
